SUURTÜKK: PUNANE LÕVI (1559)
Punane Lõvi on üks omal ajal Tallinnas Marstallis valminud sadadest suurtükkidest. Praegu Peterburi suurtükiväe ajaloo muuseumis asuva Punase Lõvi originaali järgi valas uue toru Bruno Kadak. Lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumi Neitsitorni ees, Taani Kuninga aias.
RATSAVÄELASE RATASLUKUGA PÜSTOL (XVII saj)
PAPPENHEIMI TÜÜPI KÄEPIDEMEGA MÕÕGA KOOPIA (XVII saj. esimene pool).
Gottfried H. Pappenheim, kelle järgi mõõga käepide on nimetatud, oli keiserlik kindral ja elas aastatel 1594 - 1632.
AMB KOOS AMMUVINNASTUS POSTIGA, KOOPIA
ROOTSI RÄNILUKUGA JALAVÄEPÜSSI KOOPIA (XVIII saj. algus).
MÕÕK (16. saj)
PISTODA (Autor: Raivo Paju)
Pistoda on valmistatud Itaalia renessansi teemadel. Tera on mitmest rauast kokku keedetud. Käepide on valmistatud mahagonist ning ehisdetailid on kullatud.
MÕÕK (1980ndad, Autor: Raivo Paju)
MÕÕK "NARSIL" EHK "ANDURIL", KOOPIA
SUURTÜKK "LÕVI", KOOPIA (1559)
Pronkssuurtüki "Lõvi" valas meister Karsten Middeltorp 1559. aastal Tallinna rae tellimusel. Suurtüki koopia lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
SUURTÜKK "KIBE SURM", KOOPIA (1560)
Pronkssuurtüki "Kibe surm" valas Tallinnas meister Kort Hartmann 1560. aastal. Suurtüki koopia lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
HEITEMASIN NOTSTAL, KOOPIA (14. saj)
Notstal-nooltega tulistav võimas keskaegne heitemasin. Nooled said hoo sisse pingutatud nöörikimpude väändejõust. Nööre pingutati spetsiaalse vintsi abil. Heitemasina valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Masin on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
HEITEMASIN RUTE EHK SPRINGALA, KOOPIA
Rute on noolelaskemasin, milles nool asetatakse püstisele konstruktsioonile. Teine paindesse tõmmatud puu annab vabastamisel noolele löögi ja saadab selle lendu. Laskemasina valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Masin on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
MUINASEESTI VANEMA VARUSTUSE REKONSTRUKTSIOON (11. saj)
Lamellturvis ja mõõk. Vasakul küljel võitlusnuga. Kiiver esindab tollel ajal Ida-Euroopas ja preisimaal levinud sõdalaste peakatet. Varustuse on valmistanud Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Mõõga ja võitlusnoa tuped valmistas vanade köidete restauraator Rene Haljasmäe. Rekonstruktsiooni kavandas ajaloolane Ando Pajus. Varustus on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
ROOTSIAEGSE SÕDURI VARUSTUSE REKONSTRUKTSIOON (17. sajandi lõpp)
Sõduri varustusse kuulunud mõõga, püssi ja trummi on valmistanud Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Rekonstruktsiooni kavandas ajaloolane Ando Pajus. Varustus on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumi Bastionikäikudes.
RÄNILUKUGA JALAVÄEPÜSSI KOOPIA (XVIII saj)
Graveeritud lukusüsteemiga püss on veel töös!
MÕÕK KATZBALGER, KOOPIA (XVI saj)
Palgasõduri mõõga koopia valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju, tupe ajaloolane Ando Pajus. Mõõk asub Ando Pajuse erakollektsioonis.
Punane Lõvi on üks omal ajal Tallinnas Marstallis valminud sadadest suurtükkidest. Praegu Peterburi suurtükiväe ajaloo muuseumis asuva Punase Lõvi originaali järgi valas uue toru Bruno Kadak. Lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumi Neitsitorni ees, Taani Kuninga aias.
RATSAVÄELASE RATASLUKUGA PÜSTOL (XVII saj)
PAPPENHEIMI TÜÜPI KÄEPIDEMEGA MÕÕGA KOOPIA (XVII saj. esimene pool).
Gottfried H. Pappenheim, kelle järgi mõõga käepide on nimetatud, oli keiserlik kindral ja elas aastatel 1594 - 1632.
AMB KOOS AMMUVINNASTUS POSTIGA, KOOPIA
ROOTSI RÄNILUKUGA JALAVÄEPÜSSI KOOPIA (XVIII saj. algus).
MÕÕK (16. saj)
PISTODA (Autor: Raivo Paju)
Pistoda on valmistatud Itaalia renessansi teemadel. Tera on mitmest rauast kokku keedetud. Käepide on valmistatud mahagonist ning ehisdetailid on kullatud.
MÕÕK (1980ndad, Autor: Raivo Paju)
MÕÕK "NARSIL" EHK "ANDURIL", KOOPIA
Narsil ehk Anduril ehk "mõõk, mis sai murtud", on mõõk J. R. R. Tolkieni kolmikromaanist "Sõrmuste Isand".
Andúril valmistati Elendili mõõga Narsili kildudest. Narsili valmistas Esimesel Ajastul kuulsaima Nogrodi päkapike meister Telchari Sinimägedes. Mõõga teral helendas päikese ja kuu valgus.
SUURTÜKK "LÕVI", KOOPIA (1559)
Pronkssuurtüki "Lõvi" valas meister Karsten Middeltorp 1559. aastal Tallinna rae tellimusel. Suurtüki koopia lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
SUURTÜKK "KIBE SURM", KOOPIA (1560)
Pronkssuurtüki "Kibe surm" valas Tallinnas meister Kort Hartmann 1560. aastal. Suurtüki koopia lafeti rekonstrueeris ajaloolane Ando Pajus ja valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Suurtükk on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
HEITEMASIN NOTSTAL, KOOPIA (14. saj)
Notstal-nooltega tulistav võimas keskaegne heitemasin. Nooled said hoo sisse pingutatud nöörikimpude väändejõust. Nööre pingutati spetsiaalse vintsi abil. Heitemasina valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Masin on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
HEITEMASIN RUTE EHK SPRINGALA, KOOPIA
Rute on noolelaskemasin, milles nool asetatakse püstisele konstruktsioonile. Teine paindesse tõmmatud puu annab vabastamisel noolele löögi ja saadab selle lendu. Laskemasina valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Masin on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
MUINASEESTI VANEMA VARUSTUSE REKONSTRUKTSIOON (11. saj)
Lamellturvis ja mõõk. Vasakul küljel võitlusnuga. Kiiver esindab tollel ajal Ida-Euroopas ja preisimaal levinud sõdalaste peakatet. Varustuse on valmistanud Kuninga sepikoja meister Raivo Paju Tallinna Linnamuuseumi tellimusel. Mõõga ja võitlusnoa tuped valmistas vanade köidete restauraator Rene Haljasmäe. Rekonstruktsiooni kavandas ajaloolane Ando Pajus. Varustus on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumis, Kiek in de Kök'i kaitsetornis.
ROOTSIAEGSE SÕDURI VARUSTUSE REKONSTRUKTSIOON (17. sajandi lõpp)
Sõduri varustusse kuulunud mõõga, püssi ja trummi on valmistanud Kuninga sepikoja meister Raivo Paju. Rekonstruktsiooni kavandas ajaloolane Ando Pajus. Varustus on eksponeeritud Tallinna Linnamuuseumi Bastionikäikudes.
RÄNILUKUGA JALAVÄEPÜSSI KOOPIA (XVIII saj)
Graveeritud lukusüsteemiga püss on veel töös!
MÕÕK KATZBALGER, KOOPIA (XVI saj)
Palgasõduri mõõga koopia valmistas Kuninga sepikoja meister Raivo Paju, tupe ajaloolane Ando Pajus. Mõõk asub Ando Pajuse erakollektsioonis.
